Saturday, July 20, 2019

Essay --

1. MAAKASUTUSE MÕJUTEGURID 1.1. Mullastik Eesti muldade mitmekesisus on pà µhjustatud Eesti looduslike olude nagu geoloogiline ehitus ning pinnamood tagajà ¤rjel. ÃÅ"le poole Eesti aluspà µhjast koosneb lubja-kividest ja seetà µttu on 75% mulla là ¤htekivimeist karbonaatsed. Eestis on ka palju rà ¤ndkive, millest suuremad on kaitse all. Duurim kivisus Eestis on Saare-, Là ¤Ãƒ ¤ne- ja Harjumaal. Eestis on ka suurenenud muldade tuulekandeoht, mille on pà µhjustanud turvas- ja liivmuldade massiivistamine ja kuivandeamine Là ¤Ãƒ ¤ne-Eestis ning saartel. Eestis on haritavate muldade boniteet keskmiselt 43 punkti. ÃÅ"le keskmise on Là ¤Ãƒ ¤ne-Viru-, Jà µgeva-, Viljandi-, Jà ¤rva-, Rapla- ja Tartumaal. Kà µige madalam boniteet Eestis on Và µre-, Là ¤Ãƒ ¤ne- ja Hiiumaal. (Joonis 1) Allikas: [EME 1 2008; muudetud 2011] Joonis 1 Pà µllumuldade viljakus. Pà µllumuldade keskmine boniteet (100-punktilises sà ¼steemis): 1 kà µrge (à ¼le 55 punkti), 2 à ¼le keskmise (50-55), 3 keskmine (45-50), 4 alla keskmise (40-15), 5 madal (alla 40) Soomuldade ja soostunud muldade ning muldade kivisus on Eesti mullastikule iseloomulik. Kolmandik muldkattest koosneb gleimuldadest ning viiendik soomuldadest, mis pà µhiliselt on metsamaadel. Gleistunud mullad hà µlmavad kuuendiku kogu Eestist ja veeriandi Eestis haritavast maast. Eesti muldade là µimis on và ¤ga erinev ja muutuv, see muutub nii mullaprofiilis kui ka territoriaalselt. Selle pà µhipà µhjuseks on mullatekkeprotsesside iseloom. Liivmuldade kà µige suurem osatà ¤htsus on Hiiumaal, à ¼le keskmise on neid Ida-Viru-, Pà ¤rnu-, Và µru-, Pà µlva-, Valga- ja Saaremaal. Rapla-, Pà ¤rnu- ja Là ¤Ãƒ ¤nemaal on suurim savide leviala, seal on palju harmisele tundlikke ja raskeid gleimuldi. Jà ¤rvamaal on leetjad ja leostunud viljakad liivsavimullad, kuid ka Rapla-, Viru- ja Jà µgevamaal. [EME 1 20... ... 2012] Joonis 2 Sademete keskmine aastasumma 1966–98 (mm) Eesti temeratuuri suurim mà µjutaja on Là ¤Ãƒ ¤nemeri, mis talveperioodil rannikualasid sisemaast soojemana hoiab. Eesti kliimale on iseloomulik temperatuuri ning pà ¤ikesekiirguse kà µikumine aastaajaliselt. Aastaajaliselt erineb tugevalt ka pime ja valge aeg, kus pà ¤eva pikkus kà µigub 18 tunnist suvel 6 tunnini talvel. Pà µhilisteks kiirgusolude erinevuse pà µhjuseks Eestis on pilvisuse eripà ¤rasused. Sisemaal on pà ¤ikest và ¤hem và µrreldes rannikualadega, sest soojal aastaajal on sisemaal paremad olud rà ¼nkpilvedele. Keskmiselt on Eestis pà ¤ikest 1600-1900 h. Kiirgusandmed 1966.–98. aasta kohta on pà ¤rit mà µÃƒ µtmistulemustest Tà µravere aktinomeetriajaamast. (Joonis 3) [Eesti ilma riskid 2012] Allikas: [Eesti ilma riskid 2012] Joonis 3 Pà ¤ikesekiirguse keskmised kuu- ja aastasummad Tà µravere aktinomeetriajaama 1966.–99. aasta andmetel

No comments:

Post a Comment

Note: Only a member of this blog may post a comment.